Metsaseadus pälvis 7. juunil riigikogus heakskiidu ja nüüd võib julgelt väita: oleme pannud tugeva aluse sellele, et Eesti metsad jäävad kogu oma liigi–, linnu– ja loomarikkuses kestma ka meie lastele, lastelastele ja veel pikkadeks inimpõlvedeks.

Uue metsaseaduse põhieesmärk on tagada metsade hea seisund ja elustiku mitmekesisus. Loomulikult käsitleb seadus põhjalikult ka metsade majandamist. Ei öelda ju ilmaasjata, et mets on meie ühine rikkus.

Kriitikud haarasid kirve

Metsandussektor annab tööd ligi 40 000 inimesele, selle osa kogu majandusest on 16 protsenti. Metsi tuleb majandada sedavõrd tõhusalt, et nende tootmisvõime säiliks, et metsaomanikel oleks huvi metsaga tulevikku vaatavalt ringi käia.

Taasiseseisvumisaja kolmanda metsaseaduse koostamine kestis mitu aastat, selle põhivedaja oli keskkonnaministeerium, kaasatud oli hulk metsandusega seotud huvirühmi.Jõuti kompromissideni ja lepiti kokku selleski, et seadus pole koht, kus kõik üksipulgi ära reguleeritakse.

Las ikka tegijaile jääda kah ruumi mõtelda ja lahendusi leida. Eestist pole ju veel kuhugi kadunud talumehe tarkus, mis aitas meie esivanematel ning aitab meil ja meie lastelgi oma elu sättida nii, et tulevastele põlvedele ei jääks vaid must maa.

Kui metsaseaduse eelnõu oli riigikogus juba lõpusirgele jõudnud, astus selle koostamisel kaasa löönud Eestimaa Looduse Fondi nõukogu avalikkuse ette eksitava kriitikaga.

Nende põhiväide oli, et seadus lähtub majandushuvist, käsitledes metsa kui puiduladu, kõrvale olla jäänud metsa kui tervikliku elusüsteemi hoidmine–kaitsmine.

Selline etteaste on kitsapiiriline, keskendudes metsanduse puhul vaid keskkonnakaitsele. Metsandus on lai valdkond, kätkedes lisaks keskkondlikele ka sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke aspekte. Ehk korraga tuleb parimal moel lahendada metsa kui terviku hea käekäik ja metsast kasu saamine.

Eesti on metsariik, kus metsade taastumisvõime lubab aastas raiuda 10 – 12 miljonit tihumeetrit. Põhiraied tehakse tulundusmetsades, mida ju majandataksegi eelkõige tulu saamiseks. Tulu sõltub esmajoones puude mõõtmetest ja vanusest – nende parameetritega arvestamist näeb raie kavandamisel ette ka metsaseadus.

Muude asjaolude kaalumine peaks tulundusmetsade puhul jääma valdavalt omaniku otsustada. Sellega on nõus ka Eesti erametsaliit, kelle kinnitusel järgivad metsaomanikud üha rohkem metsamajandamise head tava, mida tõendab ebaseaduslike raiete hulga ja mahu järsk vähenemine.

Nii et liigsete piirangute seadmine seadusse pole praegu asjakohane. Sestap on uues seaduses säte, mis lubab metsaomanikul teha oma kinnistul raiet isegi siis, kui naaberkinnistul on juba raielank tehtud või tegemisel.

Oleks ju ebamõistlik ja eraomandi kasutamist piirav, kui metsaomanik saab «karistada» selle eest, et naaber jõudis raietöödega temast ette.

Näiteks on kuusiku kõrvale põllumaale viimase 40 aastaga tekkinud lepik, mis kuulub teisele omanikule. Ühel päeval, kui kuusiku omanik soovib kuusikut raiuda, avastab ta, et lepiku omanikul on juba plats puhas...

Kas kuusiku omanik peab nüüd vähemalt viis aastat ootama, kuni lepiku omanik on täitnud metsauuenduse kohustuse?

Eesti raielankide keskmine suurus on alla kahe hektari. Kui mõni omanik hakkabki samal ajal oma kõrvuti asetsevaid küpseid metsi raiuma, jäävad langid ikkagi vaid nelja kuni viie hektari suuruseks.

Raieviisi tuleb kaaluda

Kui raiet kavandatakse mujal kui tulundusmetsas, tuleb silmas pidada nii keskkonna– kui ka muid nõudeid. Hoiumetsas ei tohi raiet üldse kavandada.

Kriitikute väitel on uues metsaseaduses lubatud lageraie kõige keskkonnavaenulikum raieviis, seega tuleks jätkuvalt soosida valikraiet.

Siiski, hästi korraldatud lageraie (külmunud pinnas, õige sihitus, säilikpuude jätmine) on oluliselt keskkonnasõbralikum kui mõni maapinda ja noori puid lõhkuv valikraie.

Metsakasvatuse professor Hardi Tullus on kirjutanud Eesti Metsas: «Valikraie on raieliik, mida on ebaperemehelikul omanikul kõige lihtsam rakendada hetkekasu saamiseks, muutes eelkäijate metsakasvatustöö nulliks ja seades ühtlasi halba valgusse kogu püsimetsanduse idee.»

Eelnõu ei takista metsa püsimetsana majandada (ka raiet tehes), kuid seda piiratumal viisil ja üldisi reegleid jälgides. Kui mets on saavutanud uuendusraie ea ja tegemist pole kuusikuga, võib seda turberaiena majandada kuni 40 aastat.

Rakendada võib ka seaduse seda võimalust, mis lubab raiuda aastas kolm tihumeetrit hektarilt. Saja–aastase raieringi puhul annaks see kokku hektarilt 300 tihumeetrit, mis on üks kõva lageraietulemus.

Nii ei saa nõus olla kriitikute sooviga lubada korraga sellist vastuolulist raieliiki nagu valikraie ja samas karmide meetmetega võidelda metsalagastamise ja illegaalse metsanduse vastu.

Ärgem unustagem sedagi, et lisaks metsaseadusele kaitsevad loodust looduskaitseseadus, kaitsealade kaitse–eeskirjad, liigikaitse korralduskavad. Aga peamised kaitsjad oleme ikkagi meie ise.