Üle 30 aasta muusikaõpetaja olnud ja seitsmendat korda üldlaulupeole läinud Ulvi Tamm on tahtnud saada hoopis loomaarstiks, võõristab kõlavaid preemiad ja eelistab elada oma saarel hingerahus.
Muusikaõpetaja otsib vaikust oma saarelt
5. juuli 2009, 09:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene üldlaulupidu koorijuhina oli Ulvil 1980 ja nii kuni siiani välja. «Kui ESTOd, «Laulusillad» ja mis kõik veel juurde arvata, ei kujuta ette, palju pidusid kokku tuleb,» märgib ta.
Ulvi on püsinud muusikaõpetajana läbi Türi keskkooli ja majandusgümnaasiumi, Sargvere ja Väätsa põhikooli ning praeguse Vodja kooli nõnda kaua, et selle aja jooksul on muutnud riigikord, raha, sajand, lauludki, kuid mitte laste laulmistahe.
Ulvi tunnistab, et muusikaõpetajaks hakata pole olnud lapsepõlveunistus ning Tapa muusikakooli tšellotundidest mäletab vaid sõjas käinud meesõpetaja suitsukollaseid sõrmi ja tihti rongijaama maha ununenud pilli.
«Kui lõpetasime kaheksandat klassi, pidi kirjutama, kuhu edasi lähed, mina kirjutasin tehnikakool number kaks postkontoritöötajaks – mulle meeldis pruuni templi lõhn,» meenutab ta.