Koerad kiusavad jalgrattureid

Birgit Itse
, Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viraksaare kergliiklustee ehitamine muudab jalgratturite liiklemise kitsal ja käänulisel teel oluliselt ohutumaks.
Viraksaare kergliiklustee ehitamine muudab jalgratturite liiklemise kitsal ja käänulisel teel oluliselt ohutumaks. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

«Ma pole elu sees nii kiiresti vändanud,» kirjeldavad kui ühest suust kõik need, kes on vähemalt korra pidanud järsku hoovist välja sööstnud koera eest põgenema.

Silmanurgast suurt kogu silmates ei ole aega mõelda, kas koer on mänguhimuline või tõsiselt tige. Türi loomaarst Taavet Hallimäe soovitas igal juhul seisma jääda. «Eks iga olukord erineb, aga kõige olulisem on rahulikuks jääda ja hirmu mitte välja näidata.» Jooksjatele andis ta nõu tempot aeglustada, jalgratturitel seisma jääda, sadulast maha tulla ning vajadusel end rattaga kaitsta. Neil, kes koeri kardavad, tasuks Hallimäe ütlust mööda kaaluda mõne abivahendi, näiteks elektroonilise koerapeletaja kaasaskandmist. Pipragaas aga võib tigedama looma veel tigedamaks muuta.

Isegi kui aiast pääsenud koera rünnak piirdus vaid ehmatusega, julgustas Koeru-Kareda-Koigi konstaablipiirkonna politseinik Mati Seire sellistest juhtumitest kas kohalikule konstaablile või otse valda teada andma. «Teatamata jätmine on viga, sest paljud loomaomanikud võib-olla ei olegi kursis, et nende loomad jalgratturit või jooksjat ei salli,» põhjendas ta.

Ka Järvamaa omavalitsused on kehtestanud kasside ja koerte pidamise eeskirja. Järva-Jaani keskkonnanõunik Margit Pokrovski ütles, et esmalt räägivad nad muret tekitava looma omanikuga. Kui sellest ei piisa, on vallal võimalik välja anda märgukiri ning kui ka sellest ei piisa, saab algatada väärteomenetluse. «Tavaliselt oleme omanikega rääkides asjad lahendatud,» täpsustas ta.

Türi valla keskkonnaspetsialistile Ott Vilusaarele ei meenunud aga ei käesolevast ega eelmisest aastast ühtegi juhtumit, kus koer oleks jalgrattureid rünnanud. Ta arvas, et kuigi paljud nn ohuolukorrad ametiasutuseni lihtsalt ei jõua, pole vähemalt maapiirkondades probleem ka väga tõsine.

Paidest Roosna-Alliku valda kolinud SA Paide Halduse arendus- ja hankejuht Alo Aasma on teist meelt. «Maapiirkondades on asi just hullem,» väitis ta. Aasma pidas oma kogemust aiast välja tuisanud hundist suuremat mõõtu koeraga üsna tõsiseks.

Lõrisev koer jälitas meest ligi pool kilomeetrit, sel ajal oli Aasma sunnitud väntama ühe jalaga. «Ta oleks mul lihtsalt jalga kinni karanud,» meenutas ta. Aasma ei julgenud ratast seisma jätta ega sellelt maha karata.

Loomaarst Taavet Hallimäe paneb koerte omanikele südamele, et nad oleksid seadusekuulekad ja hoiaksid oma loomad kinnisel alal. «Kui koer väljaspool oma territooriumit inimest ründab, vastutab looma omanik,» vahendas ta seadusesätet.

Juhtumid

Kümneaastane tüdruk sõitis koduümbruses rattaga. Ühest hoovist jooksis välja lahtine hundikoer. Kiirelt vändates pääses tüdruk nii kaugele, et koer loobus jälitamisest. Tüdruk ei julgenud sama teed mööda koju minna, vaid oli sunnitud tegema kaheksakilomeetrise ringi.

Naisterahvas sõitis rattaga tuttava juurest koju. Enne väikest mäekinku asuva maja hoovist jooksis välja pisemat kasvu koer, kes hüppas talle kanda. Naine oli sunnitud kukkuvalt rattalt maha hüppama. Arst diagnoosis naisel kontsluu põrutuse.

Meesterahvas tegi nädalavahetusel tervisesporti. Ühe treeningu jooksul oli ta sunnitud koerte eest põgenema lausa kahel korral. Loomad jooksid välja erinevatest hoovidest. Mehe sõnul päästsid teda hundikoerasuuruste penide hammustustest vaid väga kiired jalad. Mees teatas juhtunust kohalikule konstaablile. «Süda oli lihtsalt nii täis,» põhjendas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles