Joel veetis lapsepõlve Aravetel, aga elab nüüd peamiselt Tallinnas. Oma helistuudios paneb ta kokku nii Mait Maltise kui ka Cherrylandi bändi muusikat.

Tulemas on veel kaks plaati, millest ta küll täpsemalt rääkida ei tahtnud. Üks neist on trance'i stiilis ja teine midagi sellist, nagu võib Power Hit Radiost kuulata.

Muusikat teha nõuab raha

Ühe laulu tegemise juures on Joel algusest lõpuni. Produtsent ongi see, kes paneb kogu asja kokku. «Algul istume maha ja arutame läbi, kes näiteks sõnad kirjutab ja muud sellised ülesanded,» selgitas ta.

Cherrylandi bändi puhul teeb Joel kõike üksinda, juhendab ka lauljaid ja ülejäänud muusikuid. «Peale laulmise muidugi, mis on tüdrukute ülesanne,» lausus ta. «Hea kuulmine ja terviku tajumine peavad olema, et seda tööd teha.»

Loomulikult tuleb tunda kõiki nuppe, mis helistuudiost vastu vaatavad. Ja neid pole mitte vähe. Oma praeguse edu ja elukutse juurde on Joel jõudnud meeletu huviga muusika vastu ja tahtejõuga.

Ta alustas 13 aastaselt diskorina Aravetel ja teistes ümberkaudsetes koolides. «Üks asi on, kui mängid ette hea laulu, aga hoopis teine see, kui ise hea laulu teed,» ütles Joel põhjenduseks, miks ta diskod kõrvale jättis.

Joeli muusikuteekond algas esimestest algelistest arvutiprogrammidest Soundclub. «Sain üsna varakult aru, et mind ei huvita plaadikeerutamine, vaid muusikategemine,» tunnistas ta.

«Tundsin selle vastu nii suurt huvi, et muretsesin arvuti ja hakkasin mitmesuguste programmidega muusikat looma, mis oli hästi lahe,» selgitas ta.

Joeli esimesed lood ilmusid muusikamaailma, kui ta oli 18. Tuntuimad neist on «Little Girl» ja «Kirgede saar».

Joeli tee ülesmäkke on kulgenud kuidagi loomulikul viisil, samas pole keegi selles ka takistanud. «Perekond suhtus minu huvidesse neutraalselt, eks nad ikka arvasid, et küll see mööda läheb ja ma ära tüdinen,» ütles ta.

Aga ei tüdinenud. «Vahel ema ikka sponsoreeris mind, kui jälle mingit instrumenti oli tarvis,» sõnas ta.

Kaasa aitas seegi, et Joelil oli muusikute ringkonnas tuttavaid, kes teda suunasid. «Nemad ütlesid, et kui tahan sellise alaga tegeleda, on mul kõvasti ressursse vaja ja tuleb vaeva näha,» lisas ta.

Kui tahad elus midagi saavutada, peabki Joeli meelest olema meeletut tahet ja soovi mitte kellestki sõltuda.

Samuti tuleb teha kõvasti tööd, mida Joel ongi viimase viie aasta jooksul teinud. «Olen saavutanud enesekindluse ja keegi ei suuda mind enam kõigutada,» kinnitas ta. «Suudan oma oskustega juhtimise üle võtta.»

Esialgu oli suurim takistus tehnika ja oskusetus. «Mul polnud tollal õrna aimugi, kust ja kuidas alustada,» tunnistas ta.

Joeli kogemus ütleb nüüd, et hea produtsent peab olema hästi enesekriitiline. Ei tohi tekkida tunnet, et tean ja oskan kõike, nii tulevad tagasilöögid.

Joel seab aina uusi sihte, sest Eesti muusikamaailmas on praegu raskem läbi lüüa kui näiteks viis aastat tagasi. «Samas, kui sul on hea idee ja võimalus seda teoks teha, siis ei tundugi väljavaated nii väiksed,» arutles ta. «Tuleb tunnistada, et lauljatel on raskem läbi lüüa ja oma produtsenti leida.»

Kõige esimest lauljat otsis Cherryland konkursiga, kuhu ilmus 50 huvilist. Esimene tüdruk oli Edith, seejärel proovis Jaanika Merelaht. Nüüd laulavad bändis Kristi Kongi ja tumedanahaline Sandra Ashilevi.

Joelil on tahtmine sügiseks muu töö kõrvalt ka ansambli plaadimaterjal kokku panna.

Kogu vaba aeg kulub stuudios

Joel peab viisi ja oskab laulda, aga tema arusaam laulmisest on teistsugune. «Laulan küll vahel tausta, aga bändis peab ikka tõeline laulja olema,» põhjendas ta.

Nimi Cherryland on tulnud Joeli perekonnanime ingliskeelsest variandist. «Algusaastatel oma arvutis muusikat tehes kirjutasin sinna alati Cherryland, nii ongi nimi jäänud, keegi pole üldse mõelnudki bändinimele, see on nagu loomulikult jäänud,» selgitas ta.

Muusika on Joelile eelkõige eneseväljendus. «Kirjutan nii viisi kui ka sõnu, lõpuks tuleb üks suur eneseväljendus, mis annab meeletult adrenaliini ja emotsionaalse laengu,» lausus ta.

Joeli ärgitavad laulu kirjutama tujude kõikumised: näiteks armumine või lahkuminek. Või teiste artistide ja bändide muusika.

Joel kuulab kõige meelsamini ATBd, Ferry Corstenit, Armin van Burenit.

Joeli muusikat kuuleb raadiost, võib osta mõne Eesti Hiti plaadi või internetist alla laadida. Endast annab ta teada koduleheküljel www.cherryland.ee ja stuudiolehel www.cmp.ee.

Joel on lõpetanud Aravete keskkooli, peda­googika­ülikoolis on pooleli tehnika– ja autoõpetus. Muusikalist haridust tal pole, mis on väike komistuskivi tema teel. «Ega selle pärast mul midagi õppimata jää,» lausus ta. «Keegi pole mind küll õpetanud, aga see–eest tuleb kõik katse eksituse meetodil välja selgitada.»

Muusika nimel on Joel pidanud loobuma nii mõnestki asjast. Suurimaks kaotuseks peab ta purunenud suhteid, sest töö nõuab peaaegu kogu vaba aja ja pühendumuse. «Kuigi tuleb tunnistada, kui olekski rohkem vaba aega, kulutaksin selle ikka muusikale,» tunnistas ta.

Joel on õnnelik, sest tema töö on ka hobi. Muid harrastusi tal polegi.

Glamuurse kuulsuseelu kohta ütles Joel, et teda see ei huvita. «Ma ei viitsi raisata energiat kuulsuse saavutamisele ja ajakirjade esikaantel poseerimisele,» ütles ta.

Muidu puutub Joel küll tihti koorekihiga kokku. «Eesti on nii väike, et kõik tunnevad siin kõiki,» lisas ta.

Joel on eluga rahul. Tal on oma helistuudio, kuhu ta võib maha istuda iga kell. «Mul on seal kõik olemas, olen ise enda aja peremees ja teen tööd, mis meeldib mulle üle kõige,» põhjendab ta.