Linnadele ja valdadele on maa riigilt munitsipaalomandisse saada olnud juba aastaid läbirääkimiste objekt.

Omavalitsused tahtsid maad saada, et kohalikku elu arendada. Riik jälle ei tahtnud anda, sest riigi enda vajadused polnud küllalt selged ja kardeti ka omavalitsustele antud maa lihtlabast mahamüümist.

Eelmisel aastal jõudsid omavalitsused ja valitsus üksmeelele, et maa on kohalike omavalitsuste arenguks tähtis ja reeglid peavad võimaldama maad saada. Vajadusel tuleb neid muuta.

2005. aasta 27. novembril jõustus riigikogu vastuvõetud maareformiseaduse muudatus, mis täiendas seadust kohaliku omavalitsuse tegevust reguleerivate punktidega riigilt saadud maaga toimetamisel.

Maareformiseaduse §i 25 lõige 4 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel riigilt tasuta saadud maa võõrandamisest, kasutusvaldusse andmisest või hoonestusõigusega koormamisest saadud rahast 65 protsenti kanda riigieelarvesse.

Lubatud on eelnevalt maha arvestada sellesama maa parendamiseks tehtud kulutused. Näiteks taotleb linn või vald riigilt maad munitsipaalomandisse elamumaaks.

Seejärel koostab detailplaneeringu ja selle alusel rajab kinnistute juurde tsentraalsed kommunikatsioonid (vee– ja kanalisatsioonitrassid, tee, tänavavalgustus).

Kui krundid on kommunikatsioonidega varustatud, saab need volikogu kehtestatud korras võõrandada. Riik lubab parendamiseks tehtud kulutused müügirahast maha arvata, kuid «kasumist» soovib 65 protsenti endale.

Kuus kuud pärast seadusemuudatust kiitis valitsus heaks ka maa munitsipaliseerimise korra.

Selle järgi on munitsipaliseerimise otsustaja maavanem, kui maad taotletakse munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste aluseks ning neid teenindavaks maaks; munitsipaalomandisse jäävate veekogude aluseks maaks; sotsiaalmaaks; osaühingu, mille ainus osa kuulub kohalikule omavalitsusele, või aktsiaseltsi, mille kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusele, põllumajandusmaaks ja kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse ülesannete täitmiseks vajalikuks põllumajandusmaaks.

Kui omavalitsus soovib munitsipaalomandisse maad, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks, siis on otsustaja valitsus.

Nüüd, kui seadus on muudetud ja kord kehtestatud, on omavalitsustele antud roheline tuli ja maa munitsipaliseerimise taotluste esitamine võib alata.

Kui kõik eeltööd (planeeringud) on tehtud, läheb ka taotluste läbivaatamine kiiresti. Loodan, et kiireneb ka kohalik areng.