| |
|
 |
Eile madala läve nõustamiskeskuses olnud koolitusel tutvustas välisekspert Karel van Duijvenbooden keskuse töötajatelele Hollandi samasuguse keskuse kogemusi. Foto: Andrus Eesmaa |
 |
Sõltlaste keskus ärritab naabreid
(10)
10.05.2005 00:01
Kadri Tonka, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Suur–Aia 59 ja Karja 12 protestivad nende naabrusse
Aiavilja 13 avatava sõltuvushäiretega inimeste nõustamiskeskuse vastu, nõudes
turvariskide maandamist.
Avalikust protestikirjast selgub, et elanikud on eelkõige mures ümbruskonna
turvalisuse pärast. Üks kirja autoreid, Suur–Aia 59 elanik Toomas Tippi ütles,
et niigi on praegu avatava keskuse ülakorruste sotsiaalkorterite elanike
tõttu turvalisus kriitilisel piiril, ent nüüd on oht, et turvarisk
kahekordistub.
«Mina pereisana tahaksin teada, mida kavatsetakse ette
võtta, et vähendada turvariske piirkonnas, kus mängivad lapsed ja liiguvad
vanainimesed,» lausus ta.
Arvamusavaldus jäi linlastel
hiljaks
Nõustamiskeskuse projektijuht Tiina Larven mõistab küll
elanike muret, kuid ütles, et arvamuse avaldusega on inimesed natuke hiljaks
jäänud. «Pole enam midagi teha, see keskus tuleb sinna niikuinii,» lisas ta.
Larven tunnistas, et oma probleemidest olid korteriühistute
inimesed oodatud kõnelema eelmise aasta lõpul infotundi, ent huvilisi tuli
vähe. Lisaks infotunnile on keskusega seotud inimesed püüdnud linlasi teavitada
ka kõikide meediakanalite kaudu.
Karja 12 korteriühistu esimees Endel
Lugna ütles, et ei käinud infotunnis oma arvamust avaldamas seetõttu, et see
korraldati nii kaugel. «See oli eakate päevakeskuses – kes see jõuab nii kaugele
minna,» märkis ta.
Lugna meelest on lubamatu, et keskus rajatakse
elumajade piirkonda ja pelgalt politseipatrullide hulga suurendamine turvalisust
juurde ei too.
Tema teada on juba praegu maja ümbrusest leitud kasutatud
kondoome ja süstlaid, ning tundis muret, mis saab siis, kui keskus
avatakse.
Tiina Larveni ütlust mööda mõistavad keskuse töötajad, et
inimestel võib tekkida küsimusi seoses turvalisusega. «Aga sotsiaalmaja on olnud
sellel aadressil ju kogu aeg,» sõnas ta. «Nüüd pakume neile ja teistele
sõltuvusprobleemidega inimestele kohta, kus olla, et nad ei jääks mõttetult
tänavatele hulkuma, oleme nii–öelda kontrollorgan.»
Selle tulemusel
peaks turvalisus Larveni meelest pigem suurenema kui vähenema.
Keskus muudab linna turvalisemaks
Ka Paide
linnavalitsuse liige Kersti Laastau ei usu, et inimeste kartus turvariski
suurenemise pärast on põhjendatud. Tema meelest peaks keskus oma tööga kogu
Paide elu turvalisemaks tegema. «Samamoodi võiks ju öelda, et polikliinik ja
haigla on ohtlikud piirkonnad, sest seal hakkavad haiged kogunema,» lausus ta.
Tiina Larven lubas ka, et kindlasti vesteldakse keskuses käima hakkavate
inimestega, et nad elanikele ebameeldivusi ei põhjustaks.
Ja kui
ümberkaudsetel inimestel tekibki arusaamatusi, on nad oodatud neist kõnelema.
«See keskus on ka meiele uus asi,» tunnistas Larven. «Selge, et me ei oska kõiki
muresid ette näha, aga me tegeleme nendega siis, kui need
tekivad.»
Madala lävega nõustamiskeskus on koht, mis ootab
sõltuvusprobleemidega inimesi. Keskuse peaeesmärk on saavutada esmatasandil
side ja motiveerida sõltlasi ravi alustama.
Keskuses on neil võimalik
nii ennast kui ka rõivaid pesta, pakutakse riideabi ja kerget einet. Kord
nädalas vaatab kliendid üle arst.
|