Joel Kirsimaa (26) ehk Cherryland alustas muusikukarjääri
13aastaselt diskorina, praegu on ta tuntud produtsent ja teeb Tallinna
kesklinnas oma stuudios muusikat.
Ühe laulu tegemise juures on Joel algusest lõpuni. Produtsent
ongi see, kes paneb kogu asja kokku. «Algul istume maha ja arutame läbi, kes
näiteks sõnad kirjutab ja muud sellised ülesanded,» selgitas ta.
Cherrylandi bändi puhul teeb Joel kõike üksinda, juhendab ka
lauljaid ja ülejäänud muusikuid. «Peale laulmise muidugi, mis on tüdrukute
ülesanne,» lausus ta. «Hea kuulmine ja terviku tajumine peavad olema, et seda
tööd teha.»
Loomulikult tuleb tunda kõiki nuppe, mis helistuudiost vastu
vaatavad. Ja neid pole mitte vähe. Oma praeguse edu ja elukutse juurde on Joel
jõudnud meeletu huviga muusika vastu ja tahtejõuga.
Ta alustas 13 aastaselt diskorina Aravetel ja teistes
ümberkaudsetes koolides. «Üks asi on, kui mängid ette hea laulu, aga hoopis
teine see, kui ise hea laulu teed,» ütles Joel põhjenduseks, miks ta diskod
kõrvale jättis.
Joeli muusikuteekond algas esimestest algelistest
arvutiprogrammidest Soundclub. «Sain üsna varakult aru, et mind ei huvita
plaadikeerutamine, vaid muusikategemine,» tunnistas ta.
«Tundsin selle vastu nii suurt huvi, et muretsesin arvuti ja
hakkasin mitmesuguste programmidega muusikat looma, mis oli hästi lahe,»
selgitas ta.
Joeli esimesed lood ilmusid muusikamaailma, kui ta oli 18.
Tuntuimad neist on «Little Girl» ja «Kirgede saar».
Joeli tee ülesmäkke on kulgenud kuidagi loomulikul viisil,
samas pole keegi selles ka takistanud. «Perekond suhtus minu huvidesse
neutraalselt, eks nad ikka arvasid, et küll see mööda läheb ja ma ära tüdinen,»
ütles ta.
Aga ei tüdinenud. «Vahel ema ikka sponsoreeris mind, kui jälle
mingit instrumenti oli tarvis,» sõnas ta.
Kaasa aitas seegi, et Joelil oli muusikute ringkonnas
tuttavaid, kes teda suunasid. «Nemad ütlesid, et kui tahan sellise alaga
tegeleda, on mul kõvasti ressursse vaja ja tuleb vaeva näha,» lisas ta.
Kui tahad elus midagi saavutada, peabki Joeli meelest olema
meeletut tahet ja soovi mitte kellestki sõltuda.
Samuti tuleb teha kõvasti tööd, mida Joel ongi viimase viie
aasta jooksul teinud. «Olen saavutanud enesekindluse ja keegi ei suuda mind enam
kõigutada,» kinnitas ta. «Suudan oma oskustega juhtimise üle võtta.»
Esialgu oli suurim takistus tehnika ja oskusetus. «Mul polnud
tollal õrna aimugi, kust ja kuidas alustada,» tunnistas ta.
Joeli kogemus ütleb nüüd, et hea produtsent peab olema hästi
enesekriitiline. Ei tohi tekkida tunnet, et tean ja oskan kõike, nii tulevad
tagasilöögid.
Joel seab aina uusi sihte, sest Eesti muusikamaailmas on praegu
raskem läbi lüüa kui näiteks viis aastat tagasi. «Samas, kui sul on hea idee ja
võimalus seda teoks teha, siis ei tundugi väljavaated nii väiksed,» arutles ta.
«Tuleb tunnistada, et lauljatel on raskem läbi lüüa ja oma produtsenti leida.»
Kõige esimest lauljat otsis Cherryland konkursiga, kuhu ilmus
50 huvilist. Esimene tüdruk oli Edith, seejärel proovis Jaanika Merelaht. Nüüd
laulavad bändis Kristi Kongi ja tumedanahaline Sandra Ashilevi.
Joelil on tahtmine sügiseks muu töö kõrvalt ka ansambli
plaadimaterjal kokku panna.
Joel peab viisi ja oskab laulda, aga tema arusaam laulmisest on
teistsugune. «Laulan küll vahel tausta, aga bändis peab ikka tõeline laulja
olema,» põhjendas ta.
Nimi Cherryland on tulnud Joeli perekonnanime ingliskeelsest
variandist. «Algusaastatel oma arvutis muusikat tehes kirjutasin sinna alati
Cherryland, nii ongi nimi jäänud, keegi pole üldse mõelnudki bändinimele, see on
nagu loomulikult jäänud,» selgitas ta.
Muusika on Joelile eelkõige eneseväljendus. «Kirjutan nii viisi
kui ka sõnu, lõpuks tuleb üks suur eneseväljendus, mis annab meeletult
adrenaliini ja emotsionaalse laengu,» lausus ta.
Joeli ärgitavad laulu kirjutama tujude kõikumised: näiteks
armumine või lahkuminek. Või teiste artistide ja bändide muusika.
Joel kuulab kõige meelsamini ATBd, Ferry Corstenit, Armin van
Burenit.
Joeli muusikat kuuleb raadiost, võib osta mõne Eesti Hiti
plaadi või internetist alla laadida. Endast annab ta teada koduleheküljel
www.cherryland.ee ja stuudiolehel www.cmp.ee.
Joel on lõpetanud Aravete keskkooli,
pedagoogikaülikoolis on pooleli tehnika– ja autoõpetus. Muusikalist
haridust tal pole, mis on väike komistuskivi tema teel. «Ega selle pärast mul
midagi õppimata jää,» lausus ta. «Keegi pole mind küll õpetanud, aga see–eest
tuleb kõik katse eksituse meetodil välja selgitada.»
Muusika nimel on Joel pidanud loobuma nii mõnestki asjast.
Suurimaks kaotuseks peab ta purunenud suhteid, sest töö nõuab peaaegu kogu vaba
aja ja pühendumuse. «Kuigi tuleb tunnistada, kui olekski rohkem vaba aega,
kulutaksin selle ikka muusikale,» tunnistas ta.
Joel on õnnelik, sest tema töö on ka hobi. Muid harrastusi tal
polegi.
Glamuurse kuulsuseelu kohta ütles Joel, et teda see ei huvita.
«Ma ei viitsi raisata energiat kuulsuse saavutamisele ja ajakirjade esikaantel
poseerimisele,» ütles ta.
Muidu puutub Joel küll tihti koorekihiga kokku. «Eesti on nii
väike, et kõik tunnevad siin kõiki,» lisas ta.
Joel on eluga rahul. Tal on oma helistuudio, kuhu ta võib maha istuda iga
kell. «Mul on seal kõik olemas, olen ise enda aja peremees ja teen tööd, mis
meeldib mulle üle kõige,» põhjendab ta.