Aili alustas sügisel Türi majandusgümnaasiumi X klassis. «Mõtlesin, et saan hakkama,» lausus ta.

Tegelikult oli päris raske. Pärast kaht kuud võttiski Aili paberid välja, et minna õppima Paide kutsekeskkooli.

Aili lausus, et oli ka pärast IX klassi mõelnud, et läheb kutsekeskkooli, kuid siis otsustas, et proovib gümnaasiumis toime tulla.

Ta ütles, et õpetajad keelitasid teda kooli edasi jääma. «Ema toetas mind ja ütles, et olen juba piisavalt suur, et ise otsustada,» sõnas ta.

Praegu on Aili valikuga rahul. «Kohe alguses oleks pidanud kutsekeskkooli tulema,» tunnistas ta.

Matemaatika tõttu tuli kooli vahetada

Ta otsustas alles XII klassis Paide gümnaasiumist ära tulla.

Deana lausus, et pärast põhikooli lõppu polnud tal kahtlust, et läheb edasi gümnaasiumi, sest hinded olid head. Kuid Paide gümnaasiumi humanitaarklassis tekkis raskusi matemaatikaga.

Deana sõnas, et oleks saanud ainega hakkama, kui seda oleks olnud kolm tundi nädalas. Kuid et peaaegu kogu klass tahtis õppida matemaatikat viis tundi nädalas, ei hakanud kool paari õpilase pärast teist rühma tegema.

XII klassi poole pealt võttiski Deana paberid välja. «Kaalusin otsust suhteliselt kaua, alles detsembris hakkasin koolis sellest rääkima,» lausus ta. «Klassijuhataja oli algul vastu, kui hiljem leppis.»

Deana läks Paide täiskasvanute keskkooli. «Olen rahul, oma matemaatika sain korda, klass on normaalne, õpetajad normaalsed,» sõnas ta.

Ta ütles, et kindlasti tahaks ta minna edasi õppima, kuid praegu veel ei tea, mida.

Paide täiskasvanute keskkooli direktor Anneli Suits lausus, et peapõhjused, miks noored valivad selle kooli, on tüdrukutel lapsesaamine, paljud peavad minema tööle, et teenida raha.

Lisaks veel tervislikud põhjused ja osal käib gümnaasiumimahus õppimine üle jõu. «Neid on päris palju, kes tulevad gümnaasiumist ära meie kooli,» lausus ta. «Sama kehtib kutsekoolide kohta, kust on tulnud meile õpilasi näiteks septembris ja oktoobris.»

Täiskasvanute keskkool on Suitsu meelest just see koht, kus kõigil on võimalus õppida paindlikumalt, sest koolis ei pea käima viis päeva nädala, kuigi sellevõrra on iseseisvat tööd rohkem.

Türi majandusgümnaasiumi õppealajuhataja Maili Roosme lausus, et tegelikult tuleb kooli katsetele üpris palju noori, kes võiksid valida kutsekeskkooli või muu võimaluse. «Katsetele tulevad ka need, kellel on tunnistusel kahed,» lisas ta.

Majandusgümnaasiumist on sel õppeaastal mõni õpilane ka lahkunud. Roosme lausus, et X klassist sai üks neiu juba paari kuuga aru, et keskkoolis on raske, ja läks kutsekeskkooli.

Samuti võttis üks noormees paberid välja, et minna kutsekeskkooli.

Laiskus tõi tunnistusele kahed

XI klassist visati kaks noormeest välja halbade hinnete tõttu. Mõlemal oli tunnistusel neli puudulikku. «Eriti ühe noormehe puhul on kahju, et ta nimekirjast välja arvati, ütles, et on laisk ega suuda ennast sundida,» lausus Roosme. «Oli kunagi nelja–viieline, nüüd ütleb, et kõik on tulnud kergesti ja tal polegi õppimisharjumust.»

Roosme lausus, et teisel noormehel oli küll raske ja ta pingutas. «Kuid eks enda sundimist võiks rohkem olla,» märkis ta.

Järva–Jaani gümnaasiumi õppealajuhataja Silva Kärner lausus, et kaks õpilast lahkuvad kehvade õppetulemuste tõttu X klassist. «Nad on ära näinud, et ei jõua kõiki asju järele vastata, neil on liiga palju puudulikke hindeid,» põhjendas ta.

Kärner ütles, et seitse kümnendikku jääb suvetööle, sest neil oli tarvis üks või kaks kursust järele teha. «Kui neil õnnestub hindeid parandada, siis nad jätkavad, kui ei õnnestu, on nad väljalangejad,» lausus ta.

Kärner selgitas, et kokku on X klassil õppeaastas 34 kursust. Näiteks matemaatikat on neli, ajalugu kolm ja inglise keelt neli kursust.

XII klassis pannakse lõputunnistusele hinded kõigi kursuste peale kokku. «Küsimus ongi selles, kuidas ta lõpetab kooli, kui tal on eelmistest aastatest tunnistusel mitterahuldavaid kursusi,» lausus ta.

Kärner märkis, et kui X klassis laseb kool suvetööl kahtesid parandada, siis XI klassis seda võimalust enam ei tule.

Koeru keskkooli õppealajuhataja Anneli Eesmaa lausus, et tänavu langes X klassist üks õpilane välja hinnete tõttu ja teine on praegu küsimärgi alla. «Tal on kogunenud nii palju võlgu, kümme kursust hinnatud kahega, kas ta suudab või ei suuda järele teha,» arutles ta.

Eesmaa lausus, et õpilane, kes langes koolist välja hinnete tõttu, läheb tööle ja õhtukooli.

Sellele õpilasele soovitas kool juba enne keskkooli tulekut minna ametit õppima. «Tema puhul juhtus nii, et vanemad arvasid, et hoiame kodus aastakese ja vaatame, kas saab hakkama,» sõnas ta.

Põhiharidusega napib valikuid

Türi gümnaasium kustutas eelmisel õppeaastal õppevõlgnevuste tõttu nimekirjast ühe õpilase.

Õppealajuhataja Klaire Uustalu ütles, et tavaliselt tulevad võlgnevused seetõttu, et ei käida tundides.

Paide ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Marje Tänav sõnas, et vahel ikka läheb mõni õpilane ära keskkooliosast tervislikel põhjustel või võlgenevuste tõttu.

Tänavu läkski üks õpilane ära tervislikel põhjustel ja teise arvas õppenõukogu koolist välja võlgnevuste pärast.

Paide gümnaasiumi õppealajuhataja Kersti Kertsmik ütles, et sel õppeaastal lahkus XI klassist kolm õpilast, kellel oli probleeme õppimisega. Nendest kaks läks teise gümnaasiumi. «Üks vist mõtles ka minna kutsekooli või õhtukooli,» lisas ta.

Üks õpilane lahkus XII klassist ja läks Paide täiskasvanute keskkooli.

Kertsmik ütles, et on ka suvetöölisi. Kõigil on üks või kaks puudulikult hinnatud kursust, mida järele teha pole suur probleem.

Aravete gümnaasiumi jättis pooleli kaks X klassi õpilast. Õppealajuhataja Reine Otsla lausus, et üks lahkus tervislikel põhjustel. «Teine tuli hoopis Tartu kutsehariduskeskusest, et proovida ja katsetada veel, aga loobus,» selgitas ta.

Otsla märkis, et paljudele on keskharidus oluline mitte ainult ülikooli, vaid ka kutsekeskkooli minekuks. «Tahad õppida fotograafiks, kosmeetikuks, juuksuriks, sul peab olema keskharidus,» sõnas ta.

Otsla meelest polegi oluline, et kõik lõpetaksid neljade–viitega, tuleb saada keskharidus.

Ka Järva–Jaani gümnaasiumi õppealajuhataja Silva Kärner ütles, et gümnaasiumis on kindlasti õpilasi, kes peaksid õppima kutsekeskkoolis.

Probleem on selles, et paljusid erialasid ei saa õppida põhihariduse alusel. «Mõni aasta tagasi oli meil neiu, kes tahtis minna õppima hobusekasvatust, kuhu võeti vastu ainult gümnaasiumihariduse põhjal, nii ta pidigi enne gümnaasiumis ära käima,» lausus ta.

Türi gümnaasiumi õppealajuhataja Klaire Uustalu märkis samuti, et noori ligitõmbavad erialad nõuavad keskharidust. «Isegi juuksuriks ei saa niisama,» lausus ta. «Arvan, et kui kutseõppeasutustes midagi olulist ei muutu, tung gümnaasiumidesse jätkub.»

TEAVE