Ennast säästes vali kooli võimete järgi
08.06.2006 00:01
Merili Nikkolo, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Kuigi gümnaasiumi uksest võib põhikoolilõpetaja sisse saada,
selgub seal nii mõnelegi, et õppida on oodatust raskem, ja ta vahetab selle
õhtu– või ametikooli vastu.
Aili alustas sügisel Türi majandusgümnaasiumi X klassis.
«Mõtlesin, et saan hakkama,» lausus ta.
Tegelikult oli päris raske. Pärast kaht kuud võttiski Aili
paberid välja, et minna õppima Paide kutsekeskkooli.
Aili lausus, et oli ka pärast IX klassi mõelnud, et läheb
kutsekeskkooli, kuid siis otsustas, et proovib gümnaasiumis toime tulla.
Ta ütles, et õpetajad keelitasid teda kooli edasi jääma. «Ema
toetas mind ja ütles, et olen juba piisavalt suur, et ise otsustada,» sõnas
ta.
Praegu on Aili valikuga rahul. «Kohe alguses oleks pidanud
kutsekeskkooli tulema,» tunnistas ta.
Matemaatika tõttu tuli kooli
vahetada
Ta otsustas alles XII klassis Paide gümnaasiumist ära tulla.
Deana lausus, et pärast põhikooli lõppu polnud tal kahtlust, et
läheb edasi gümnaasiumi, sest hinded olid head. Kuid Paide gümnaasiumi
humanitaarklassis tekkis raskusi matemaatikaga.
Deana sõnas, et oleks saanud ainega hakkama, kui seda oleks
olnud kolm tundi nädalas. Kuid et peaaegu kogu klass tahtis õppida matemaatikat
viis tundi nädalas, ei hakanud kool paari õpilase pärast teist rühma tegema.
XII klassi poole pealt võttiski Deana paberid välja. «Kaalusin
otsust suhteliselt kaua, alles detsembris hakkasin koolis sellest rääkima,»
lausus ta. «Klassijuhataja oli algul vastu, kui hiljem leppis.»
Deana läks Paide täiskasvanute keskkooli. «Olen rahul, oma
matemaatika sain korda, klass on normaalne, õpetajad normaalsed,» sõnas ta.
Ta ütles, et kindlasti tahaks ta minna edasi õppima, kuid
praegu veel ei tea, mida.
Paide täiskasvanute keskkooli direktor Anneli Suits lausus, et
peapõhjused, miks noored valivad selle kooli, on tüdrukutel lapsesaamine, paljud
peavad minema tööle, et teenida raha.
Lisaks veel tervislikud põhjused ja osal käib gümnaasiumimahus
õppimine üle jõu. «Neid on päris palju, kes tulevad gümnaasiumist ära meie
kooli,» lausus ta. «Sama kehtib kutsekoolide kohta, kust on tulnud meile õpilasi
näiteks septembris ja oktoobris.»
Täiskasvanute keskkool on Suitsu meelest just see koht, kus
kõigil on võimalus õppida paindlikumalt, sest koolis ei pea käima viis päeva
nädala, kuigi sellevõrra on iseseisvat tööd rohkem.
Türi majandusgümnaasiumi õppealajuhataja Maili Roosme lausus,
et tegelikult tuleb kooli katsetele üpris palju noori, kes võiksid valida
kutsekeskkooli või muu võimaluse. «Katsetele tulevad ka need, kellel on
tunnistusel kahed,» lisas ta.
Majandusgümnaasiumist on sel õppeaastal mõni õpilane ka
lahkunud. Roosme lausus, et X klassist sai üks neiu juba paari kuuga aru, et
keskkoolis on raske, ja läks kutsekeskkooli.
Samuti võttis üks noormees paberid välja, et minna
kutsekeskkooli.
Laiskus tõi tunnistusele kahed
XI klassist visati kaks noormeest välja halbade hinnete tõttu.
Mõlemal oli tunnistusel neli puudulikku. «Eriti ühe noormehe puhul on kahju, et
ta nimekirjast välja arvati, ütles, et on laisk ega suuda ennast sundida,»
lausus Roosme. «Oli kunagi nelja–viieline, nüüd ütleb, et kõik on tulnud
kergesti ja tal polegi õppimisharjumust.»
Roosme lausus, et teisel noormehel oli küll raske ja ta
pingutas. «Kuid eks enda sundimist võiks rohkem olla,» märkis ta.
Järva–Jaani gümnaasiumi õppealajuhataja Silva Kärner lausus, et
kaks õpilast lahkuvad kehvade õppetulemuste tõttu X klassist. «Nad on ära
näinud, et ei jõua kõiki asju järele vastata, neil on liiga palju puudulikke
hindeid,» põhjendas ta.
Kärner ütles, et seitse kümnendikku jääb suvetööle, sest neil
oli tarvis üks või kaks kursust järele teha. «Kui neil õnnestub hindeid
parandada, siis nad jätkavad, kui ei õnnestu, on nad väljalangejad,» lausus
ta.
Kärner selgitas, et kokku on X klassil õppeaastas 34 kursust.
Näiteks matemaatikat on neli, ajalugu kolm ja inglise keelt neli kursust.
XII klassis pannakse lõputunnistusele hinded kõigi kursuste
peale kokku. «Küsimus ongi selles, kuidas ta lõpetab kooli, kui tal on
eelmistest aastatest tunnistusel mitterahuldavaid kursusi,» lausus ta.
Kärner märkis, et kui X klassis laseb kool suvetööl kahtesid
parandada, siis XI klassis seda võimalust enam ei tule.
Koeru keskkooli õppealajuhataja Anneli Eesmaa lausus, et tänavu
langes X klassist üks õpilane välja hinnete tõttu ja teine on praegu küsimärgi
alla. «Tal on kogunenud nii palju võlgu, kümme kursust hinnatud kahega, kas ta
suudab või ei suuda järele teha,» arutles ta.
Eesmaa lausus, et õpilane, kes langes koolist välja hinnete
tõttu, läheb tööle ja õhtukooli.
Sellele õpilasele soovitas kool juba enne keskkooli tulekut
minna ametit õppima. «Tema puhul juhtus nii, et vanemad arvasid, et hoiame kodus
aastakese ja vaatame, kas saab hakkama,» sõnas ta.
Põhiharidusega napib valikuid
Türi gümnaasium kustutas eelmisel õppeaastal õppevõlgnevuste
tõttu nimekirjast ühe õpilase.
Õppealajuhataja Klaire Uustalu ütles, et tavaliselt tulevad
võlgnevused seetõttu, et ei käida tundides.
Paide ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Marje Tänav sõnas, et
vahel ikka läheb mõni õpilane ära keskkooliosast tervislikel põhjustel või
võlgenevuste tõttu.
Tänavu läkski üks õpilane ära tervislikel põhjustel ja teise
arvas õppenõukogu koolist välja võlgnevuste pärast.
Paide gümnaasiumi õppealajuhataja Kersti Kertsmik ütles, et sel
õppeaastal lahkus XI klassist kolm õpilast, kellel oli probleeme õppimisega.
Nendest kaks läks teise gümnaasiumi. «Üks vist mõtles ka minna kutsekooli või
õhtukooli,» lisas ta.
Üks õpilane lahkus XII klassist ja läks Paide täiskasvanute
keskkooli.
Kertsmik ütles, et on ka suvetöölisi. Kõigil on üks või kaks
puudulikult hinnatud kursust, mida järele teha pole suur probleem.
Aravete gümnaasiumi jättis pooleli kaks X klassi õpilast.
Õppealajuhataja Reine Otsla lausus, et üks lahkus tervislikel põhjustel. «Teine
tuli hoopis Tartu kutsehariduskeskusest, et proovida ja katsetada veel, aga
loobus,» selgitas ta.
Otsla märkis, et paljudele on keskharidus oluline mitte ainult
ülikooli, vaid ka kutsekeskkooli minekuks. «Tahad õppida fotograafiks,
kosmeetikuks, juuksuriks, sul peab olema keskharidus,» sõnas ta.
Otsla meelest polegi oluline, et kõik lõpetaksid
neljade–viitega, tuleb saada keskharidus.
Ka Järva–Jaani gümnaasiumi õppealajuhataja Silva Kärner ütles,
et gümnaasiumis on kindlasti õpilasi, kes peaksid õppima kutsekeskkoolis.
Probleem on selles, et paljusid erialasid ei saa õppida
põhihariduse alusel. «Mõni aasta tagasi oli meil neiu, kes tahtis minna õppima
hobusekasvatust, kuhu võeti vastu ainult gümnaasiumihariduse põhjal, nii ta
pidigi enne gümnaasiumis ära käima,» lausus ta.
Türi gümnaasiumi õppealajuhataja Klaire Uustalu märkis samuti, et noori
ligitõmbavad erialad nõuavad keskharidust. «Isegi juuksuriks ei saa niisama,»
lausus ta. «Arvan, et kui kutseõppeasutustes midagi olulist ei muutu, tung
gümnaasiumidesse jätkub.»
TEAVE
Eestis õpingute katkestajad üldhariduses (päevane
õpe)
2001
X klass 270
XI klass 140
XII klass 94
2002
X klass 585
XI klass 310
XII klass 141
2003
X klass 483
XI klass 257
XII klass 118
Aasta näitab õppeaasta algust. Katkestajad õppeaasta
keskel.
Allikas: statistikaamet
Paide täiskasvanute keskkooli XII klassi lõpetajad
2001 36
2002 32
2003 30
2004 28
2005 22
Allkas: Paide täiskasvanute
keskkool
|