08.06.2006 00:01 Bianca Mikovitš, reporter
Eile avas pidulikult uksed Halliku leivatehas Tapal, kust tulevad poelettidele koorikleivad Baltimaade kõige moodsamalt leivaliinilt. Pankrotti läinud Tapa leivatehase ost ja ümberehitus läks Hallikule maksma 30 miljonit krooni, millest 20 miljonit kulus koorikleibade valmistamise liini ostuks. Tõeliselt must leib Halliku rajajad ja Hagari kaubamärgi loojad Toivo ja Anne Hallik seisid uhkusega tootenäidistega koormatud laua ääres ja kinnitasid ühest suust, et leivatehase paremad päevad on alles ees. «Kuu aja eest poodidesse jõudnud Rukkileiva, Suure Rukkiringi ja Kaera–Jaani on inimesed siiani hästi vastu võtnud,» sõnas Toivo Hallik. «Sortimenti lisanduvad peagi Rukkiruut ja Seemnering.» Järvamaal müüb Halliku tooteid peamiselt Säästumarket. «Sealt saab kindlasti edaspidi osta ka meie koorikleibu ja tervisekukleid,» lisas Toivo Hallik. Kui vahel on räägitud rukkijahutoodete populaarsuse vähenemisest, siis Toivo Halliku kogemused seda ei kinnita. «Rukkijahust koorikleibade tarbimine kasvab Eestis kiiresti ja meie anname sellesse oma osa,» lausus ta. Halliku rukkileivas on rukkijahu 90 protsendi ulatuses ja see teeb leivast kõige tumedama leiva omataoliste seas. Külalisi leivatehases juhatanud Heiki Halliku kinnitust mööda toodetes säilitusaineid ei ole. «Et moodne tehnoloogia võimaldab lisada toodetesse rohkem vett, mis aurustub aeglasemalt, püsivad leivad kaua pehmed ja värsked,» selgitas ta. Keemilisi ühendeid pole tarvis lisada ka hallituse vältimiseks, sest tootmine käib steriilsetes ruumides. Võrreldes varasemaga lüheneb oluliselt leiva küpsetusaeg, taigna segamisest kuni leiva pakenduseni kulub kokku kolm tundi. Kas kiirmeetodil valmistatud leib ka parem on, seda ei söandanud Heiki Hallik kinnitada, arvates, et käsitsitöö jääb alati erilisemaks. Kui tavaliselt on pagaritööstused kujunduselt valged, siis Halliku leivatehas Tapal paistab silma erksate värvide poolest. Siin tehakse värvilist leiba Värvilahenduse valinud kunstnik Riho Hüti ütles, et valik polnud juhuslik. «Nad teevad maitselt värvilist leiba ja ma soovisin, et see võiks nii jäädagi,» selgitas ta. Halliku toodete eripära on rohke terade ja puistete kasutus. Kõik see suurendab toodetes tervisele kasulike kiudainete sisaldust, mis Rukkiruudus ulatub ligi 10 protsendini toote mahust. Paidest pärit Halliku tootmisjuht Priit Põder kinnitas, et Hagari tooted on tervislikud ja tehtud südamest. «Enne kui liinid hakkavad täisvõimsusega tööle, tuleb palju vaeva näha ja liinide ääres näeb kogu meeskond hea tulemuse nimel vaeva,» lausus ta. Leivatehase tooteks number üks pakkus Põder just Rukkiruudu. «Sellise kujuga koorikleiba ei ole ja meie arvame, et inimesed võtavad selle hästi vastu,» sõnas ta. Aastas plaanib Hallik valmistada üle 5,5 miljoni kilogrammi toodangut nii Eesti turule kui ka ekspordiks teistesse Balti riikidesse ja Soome. RUKKILEIB Rukkileiva tarbimine on 1990. aastatel langenud alla 100 grammi päevas inimese kohta, ent toitumisteadlased soovitavad tarbida vähemalt 200 g leiba päevas. Rukkileivas on külluslikult B–vitamiine, fosforit, rauda, magneesiumi ja tsinki ning kiudaineid. Rukkileib aitab tasakaalustada toitumist, kiudained seovad vett ja tekitavad täiskõhutunde, vähendades nii rasva osa toidus. Kiudained tugevdavad igemeid ja on nii kasulikud ka hammaste tervisele.
Allikas: Eesti leivaliit |
|||||||