Viimasel nädalal on avalikkuses käinud elav debatt Isamaa ja Res Publica liidu pakutud hariduskapitali mõtte üle. Kuid lisaks tõesele infole on läinud liikvele ka müüte ja eksiarvamusi.

Ka tasuta haridus nõuab kulutusi

Hariduskapitali loomise mõte põhineb meie erakonna eesmärgist, et Eestis oleks rohkem lapsi ja nad saaksid hea hariduse.

Hariduskapital on vahend, millega kaasata lastele kooliraha kogumisse nii riigieelarve kui ka vanemate raha eesmärgiga katta laste tulevased kutsekooli, ülikooli või täiendõppe kulud.

Hariduskapital toimiks nagu pensionisammas: igale kroonile, mille vanem, vanavanem või hea toetaja lapse haridussambasse paigutab, lisab riik proportsionaalselt oma osa.

Riik lisab oma osa füüsilise rahana ning samamoodi nagu pensionifond investeeritakse ka hariduskapital intresse teenima.

Et süsteem ei oleks jõukamate vanemate laste poole kaldu, on riigi panusel kindel ülempiir. Loomulikult ei saa keegi keelata vanemaid rohkem raha panustamast.

Hariduskapital peaks suunama vanemaid juba varakult mõtlema oma lastele kooliraha kogumisele. Mujal maailmas on tavaline, et vanemad hakkavad juba lapse sündides panema kõrvale tema koolitusraha.

Meil on see seni väikese säästmisvõime ja riigi olematu toe tõttu vaid väikese osa jõukamate vanemate käitumisviis.

Teisalt aitab see suurendada ühiskonna sääste. On vana tõde, et rikkaks saavad need ühiskonnad, kes säästavad ja targalt investeerivad.

Hariduskapitali kogunenud raha saab noor kasutada pärast keskkooli lõpetamist, et omandada kõrg–, kutse– või muu haridust, saades sellest rahast stipendiumi, millest õpingute ajal elada.

Kui ta astub tasulisele kohale, võib kapitali kasutada õppemaksu tasumiseks ükskõik kas Eesti või välismaa õppeasutuses.

Arvutused näitavad, et kui alates lasteaeda minekust paigutada lapse hariduskapitali 400 krooni kuus ning kui riik lisab sellele 200 krooni kuus, koguneb ülikooli ajaks 120 000 krooni.

Sellest saab maksta nelja õpinguaasta jooksul 3000kroonist stipendiumi või tasuda osa või kogu stuudiumi õppemaksu.

Me ei tea praegu, milliseks kujuneb Eesti hariduselu kümne või paarikümne aasta pärast, aga selge on, et iga kogutud kroon annab tulevasele kutseõppurile või üliõpilasele suurema võimaluse valida ja keskenduda õpingutele.

Andekad lapsed peavad saama õppida

Praegu maksavad üle poolte üliõpilastest oma õpingute eest ise. Ja isegi kui õppimine on tasuta, kaasnevad õppimisega kulud. Paljud üliõpilased töötavad ja võtavad lisaks õppelaenu.

Hariduskapital aitaks neid kulusid katta. Nii poleks vaja võtta õppelaenu ja seetõttu on ka oma kodu soetada koolilõpetajal lihtsam, sest laenukoormus on väiksem.

Pakutud mudeli kohta on küsitud oponentidelt eelkõige: mis saab lastest, kelle vanematel puudub võimalus või kes ei soovi raha säästa?

Usume, et lastevanemad on enamasti vastutustundlikud ja tahavad muretseda järeltulijate tuleviku pärast. On valmis loobuma ka kohukesest ja muust heast paremast praegu, kui sellest on kasu nende lastele tulevikus.

Meie plaan on mõeldud pika vinnaga – kogumisaeg on ligi 15 aastat. Selle aja jooksul tõuseb meie elatustase tublisti. See tähendab, et inimestel jääb ka rohkem raha säästa.

Ka võib igaüks panustada nii palju, kui tal hetkel võimalik on. See tähendab kokkuvõttes, et ka kehvemates oludes peredel on võimalus parematel aegadel sinna panustada.

Lastekodulaste ja suurte perede laste puhul on üks võimalus, et riik tasub lisaks oma panusele ka vanema osaluse.

Samuti on ilmselt vajalik grandisüsteem või tasuta õppekohad vaesematest peredest pärit andekatele lastele, kelle vanematel pole olnud võimalik neile kooliraha kõrvale panna.

Siiski on oluline, et innustame juba praegu oma laste tulevikku kindlustama neid vanemaid, kellel see võimalus on, sest nii on riigil hoopis rohkem võimalik aidata neid, kelle vanemad seda pole suutnud.

Kardetud on ka süsteemiga kaasnevat suurt bürokraatiat, kes kontrollib, kas raha kulus õppimisele või õllejoomisele.

Ka siin on hirmul lihtsalt suured silmad. Usume, et enamik õppureid on vastutustundlikud ja mingit suurt kontrolli poleks vaja.

Kapitalist väljamaksete tegemiseks piisaks sellest, kui inimene õpib riigi aktsepteeritud koolis Eestis või välismaal.