Viimase Järvamaa omavalitsusena keelas möödunud aasta 1. maist öösiti alkoholiga kaubelda Paide vald.

Paide politseijaoskonna ülemkomissar Janno Ruus ei kahelnud, et keelata kella 22st 7ni alkoholi müüa oli õige samm. «Loomulikult ei saa me rääkida, et selle aastaga on olnud ühiskonnas suuri muutusi, mis kajastuksid ka politseistatistikas,» sõnas ta.

Politseinikud tihendasid kontrolli

Kui maakonnas alkoholimüüki piirama hakati, lubasid politseinikud tihendada kontrolli alkoholiga seotud valdkondades. «Oleme teinud seda hoolsalt, mis kajastub ka statistikas,» lausus Ruus. «Seega oleks põhjust statistika üle rõõmustada siis, kui politseinikud tööd ei teeks.»

Ruus oli veendunud, et nüüd, kus öösiti bensiinijaamad kangemaid jooke ei müü, on jäänud purjuspäi tegemata paljud autosõidud ja juhtumata avariid. «Samas on alati neid inimesi, keda ükski piirang ei pidurda ja kes istuvad ikka purjuspäi rooli taha,» ütles ta.

Ruus lisas, et kui aastaid tagasi roolijoodikutest politseile teada ei antud, tuleb nüüd niisuguseid kõnesid palju. «Inimesed pole enam ükskõiksed ja mõistavad, et purjus juht on kõigile liiklejatele ohtlik,» põhjendas ta.

Ruus kinnitas, et maakonna bensiinijaamadest öösiti alkoholi tõesti ei müüda. «Oleme seda kontrollinud,» põhjendas ta. «Ja ega tanklad taha ka riskida, sest vahele jäädes võivad alkoholimüügi litsentsist sootuks ilma jääda.»

Aasta tagasi ennustasid müügipiirangu vastased, et suureneb salaviinamüüjate käive, kuid Ruusi teada on nende turg hoopis kokku kuivanud. «Suurim põhjus on sala– ja riigiviina väike hinnaerinevus,» sõnas ta.

Ruusi andmeil maksab maakonnas pooleliitrine pudel salaviina 30 – 35 krooni, mis on poeviinast kõigest kümme krooni odavam.

Salaviinaostjad on Ruusi ütlust mööda kindlad inimesed, kes tarbivad rohkesti kangemat kraami. «Päris rahatud inimesed joovad veel süütevedelikku ja odekolonni,» lisas ta.

Ruus märkis, et politseinike põhitähelepanu on noortel. «Kauplustest on lastel kangeid jooke raske kätte saada, seda ostavad neile vanemad tuttavad,» teadis ta öelda.

Ruus lootis, et Järvamaa alkoholimüügi piirangutest võtab õppust kogu riik ja varsti pole enam kusagilt võimalik öösiti kangemaid jooke hankida.

Müügikeeld käivet ei mõjutanud

Järva tarbijate ühistu kaubandusjuht Priit Teder tunnistas, et alkoholimüügi piirang pole ühistu käivet ei vähendanud ega suurendanud. «Ega see meie poode palju mõjutagi, sest keeluajal on need suletud,» selgitas ta.

Kui keelata kangema kraami müük juba õhtul kella kaheksast, tekitaks see küll Tedre meelest kauplustes probleeme ja raskendaks müüjate tööd. «Mina olen seda meelt, et kui kauplus on avatud, peab saama sealt kõike osta,» sõnas ta.

Tähtsaks peab Teder sedagi, et hommikul, kui pood avatakse, on võimalik kohe alkoholi osta. «Maainimesed näiteks toovad hommikul lapsed kooli ja käivad ka poes, aga pereisa ei saaks siis õhtuks paari pudelit õlutki võtta,» selgitas ta.

Muutusi pole nähe

Mäo Premiumi tankla müüjale–operaatorile Piretile ei meeldi, et Järvamaal ei tohi alkoholiga kaubelda alates kella 22st, mitmes teises maakonnas algab keeluaeg tema teada kell 23. «Läbisõitvad kliendid ei tea seda, et siin lõpeb alkoholimüük juba tund aega varem,» lisas ta.

Piret ei tee saladust, et kui öine müügikeeld algas, oli paar esimest kuud öösiti töö närviline, sest inimesed mangusid alkoholi. «Nüüd on kõik mõistnud, et öösel me ei müü ja kogu lugu,» märkis ta.

Kui palju ööga bensiinijaamast alkoholi osteti, sõltus Pireti selgitust mööda aastaajast ja nädalapäevast, kuid paari tuhande kroonine käive polnud haruldus.

Esimese poliitikuna aastaid tagasi alkoholimüügi piirangu olulisusest rääkima hakanud riigikogu liige Andres Taimla selgitas, et võttis mõtte üle Põhjamaadest.

Taimla soovitas lühendada müügiaega veelgi ja kehtestada see juba kella 20st. «Tean, et selleks kulub mitu aastat aega, seepärast tuleks hakata asjaga tegelema kohe,» lausus ta.

Alkoholimüügi piirang pole Taimla meelest ainus vahend, kuidas liigjoomist piirata, tõsist tööd tuleb teha noortega.

Et Taimla on kohalikust poliitikast taandunud, loodab ta, et mõni teine poliitik võtab koorma oma õlgadele. «See võiks olla näiteks Kristjan Kõljalg või Kersti Sarapuu,» lisas ta.

Taimla tunnistas, et tema soov on piirata alkoholimüüki kogu riigis, ta on mõtet propageerinud ka Reformierakonnas, riigikogus, haridus– ja kultuuriministeeriumis, kuid pole veel kuigivõrd mõttekaaslasi leidnud.

Ambla vallavolikogu esimees Vello Teor ei salanud, et hääletas kunagi keeluseaduste vastu, kuigi enamik volinikke neid pooldas.

Ambla vallas puudutas müügipiirang üksnes Käravete ristis asuvat Olerexi tanklat.

Teor ütles, et kuigi öisest müügikeelust on möödas üle aasta, pole ta muutusi tähelda. «Mina ei ostnud ka enne öösiti alkoholi ja kuidagi pole silma hakanud, et selle ajaga oleks midagi muutunud,» lausus ta.

Teor sõnas, et tema ei poolda endiselt alkoholi lühemat müügiaega, joomist on võimalik vähendada eelkõige koduse kasvatusega. «Kõik algab ikka kodunt ja kui lapsel lubatakse kodus veini juua, ei aita öine müügikeeld midagi,» põhjendas ta.

Samuti polnud Teor rahul olukorraga, kus öösiti maakonnas alkoholi osta küll ei saa, aga televisioon kubiseb samal ajal alkoholireklaamist.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0