Kui lambakasvataja Ivo Siska esmaspäeva hommikul elamust paarisaja meetri kaugusel asuvale karjamaale läks, leidis ta eest ehmunud lambakarja, kelle hulgas maas märkas veriseid loomi.

Siska selgitas, et 350pealisest karjast oli murtuid üheksa, aga kui paljusid lambaid on kriimustatud, ei osanud ta öeldagi. «Lambaid polnud lihtsalt murtud, vaid ka söödud,» lisas ta.

Siiani hundid peavalu ei valmistanud

Siska meelest on veretöö korda saatnud kas hundikari või koerad, kuigi süükoorma kallutab ta rohkem huntide poole. «Kuid koerad poleks arvatavasti nii palju söönud, vaid lihtsalt tapnud,» põhjendas ta.

Siska on kindel, et tapatalgud pole ühe looma tegu, vaid lammaste kallal on käinud kiskjate kari. «Leidsin künni pealt jälgi, kuid ei oska öelda, kas need on koerte või huntide omad,» sõnas ta.

Samas lähedal märkas Siska ka metsseakarja tallermaad, seepärast oletab ta, et hundikari jälitas tegelikult sigu, aga sattus tema lambakarjale. «Hunte minu teada siin ligiduses ei pesitse, sest olen juba 14 aastat lambaid pidanud ja seni pole mingeid probleeme olnud,» sõnas ta.

Siska täpsustas, et maha on murtud pügamata tiined uted. «Eks neil oli kõige raskem joosta,» lisas ta.

Et ülejäänud tiined uted pidid ka oma elu päästmiseks jalgadele valu andma, kardab Siska, et neil võib tiinus katkeda, seetõttu ei oska ta praegu kahjusid kokku lüüa.

Siska on seda meelt, et kui lammaste murdmisretke korraldasid siiski hundid, peaksid jahimehed saama kohe laskeloa või hüvitagu riik kahju.

Siska tunnistas, et kuigi on lasknud 14 aastat lammastel karjamaal vabalt liikuda, lukustab ta nüüd nad lauta.

Järvamaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialist Aleksander Siimenson ütles, et temal on huntide rüüsteretkest tänavu kolm teadet: kaks korda on nad murdnud Türi vallas lambaid ja Päinurmes ühe koera. «Eelmiste aastatega võrreldes võib öelda, et huntide kahju on väiksem olnud,» lausus ta.

Kütid võivad lasta kaks võsavillemit

Siimenson ei pane seda mitte võsavillemite, vaid inimeste hoolsuse arvele. «Inimesed ei jäta enam loomi ööseks kaitseta,» märkis ta.

Huntide arvukus pole Siimen­soni teada palju muutunud.

Homme algaval ja 28. veebruarini kestval jahihooajal tohivad Järvamaa kütid lasta kaks hunti. «Eelmisel aastal oli meil poolteist luba, üks meile ja üks mulkidega kahasse,» lisas ta.

Möödunud hooajal Järvamaa jahimehed ühtegi hunti siiski ei tabanud, nüüd loodab Siimenson, et nad kasutavad mõlemad load ära.

Samas mäletab Siimenson aegu, kus aasta jooksul jäi küttide püssitoru ette ligi kümmekond hallivatimeest.

TEAVE