Alkoholi öisest müügikeelust täitus aasta
(1)
01.06.2006 00:01
Tiit Reinberg, peatoimetaja asetäitja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Juba aasta otsa pole Järvamaal olnud võimalik öösiti kioskitest ja
bensiinijaamadest kangemaid jooke osta, kuid ühiskonnas pole see veel midagi
suuresti muutnud.
Viimase Järvamaa omavalitsusena keelas möödunud aasta 1. maist
öösiti alkoholiga kaubelda Paide vald.
Paide politseijaoskonna ülemkomissar Janno Ruus ei kahelnud, et
keelata kella 22st 7ni alkoholi müüa oli õige samm. «Loomulikult ei saa me
rääkida, et selle aastaga on olnud ühiskonnas suuri muutusi, mis kajastuksid ka
politseistatistikas,» sõnas ta.
Politseinikud tihendasid kontrolli
Kui maakonnas alkoholimüüki piirama hakati, lubasid
politseinikud tihendada kontrolli alkoholiga seotud valdkondades. «Oleme teinud
seda hoolsalt, mis kajastub ka statistikas,» lausus Ruus. «Seega oleks põhjust
statistika üle rõõmustada siis, kui politseinikud tööd ei teeks.»
Ruus oli veendunud, et nüüd, kus öösiti bensiinijaamad
kangemaid jooke ei müü, on jäänud purjuspäi tegemata paljud autosõidud ja
juhtumata avariid. «Samas on alati neid inimesi, keda ükski piirang ei pidurda
ja kes istuvad ikka purjuspäi rooli taha,» ütles ta.
Ruus lisas, et kui aastaid tagasi roolijoodikutest politseile
teada ei antud, tuleb nüüd niisuguseid kõnesid palju. «Inimesed pole enam
ükskõiksed ja mõistavad, et purjus juht on kõigile liiklejatele ohtlik,»
põhjendas ta.
Ruus kinnitas, et maakonna bensiinijaamadest öösiti alkoholi
tõesti ei müüda. «Oleme seda kontrollinud,» põhjendas ta. «Ja ega tanklad taha
ka riskida, sest vahele jäädes võivad alkoholimüügi litsentsist sootuks ilma
jääda.»
Aasta tagasi ennustasid müügipiirangu vastased, et suureneb
salaviinamüüjate käive, kuid Ruusi teada on nende turg hoopis kokku kuivanud.
«Suurim põhjus on sala– ja riigiviina väike hinnaerinevus,» sõnas ta.
Ruusi andmeil maksab maakonnas pooleliitrine pudel salaviina 30
– 35 krooni, mis on poeviinast kõigest kümme krooni odavam.
Salaviinaostjad on Ruusi ütlust mööda kindlad inimesed, kes
tarbivad rohkesti kangemat kraami. «Päris rahatud inimesed joovad veel
süütevedelikku ja odekolonni,» lisas ta.
Ruus märkis, et politseinike põhitähelepanu on noortel.
«Kauplustest on lastel kangeid jooke raske kätte saada, seda ostavad neile
vanemad tuttavad,» teadis ta öelda.
Ruus lootis, et Järvamaa alkoholimüügi piirangutest võtab
õppust kogu riik ja varsti pole enam kusagilt võimalik öösiti kangemaid jooke
hankida.
Müügikeeld käivet ei mõjutanud
Järva tarbijate ühistu kaubandusjuht Priit Teder tunnistas, et
alkoholimüügi piirang pole ühistu käivet ei vähendanud ega suurendanud. «Ega see
meie poode palju mõjutagi, sest keeluajal on need suletud,» selgitas ta.
Kui keelata kangema kraami müük juba õhtul kella kaheksast,
tekitaks see küll Tedre meelest kauplustes probleeme ja raskendaks müüjate tööd.
«Mina olen seda meelt, et kui kauplus on avatud, peab saama sealt kõike osta,»
sõnas ta.
Tähtsaks peab Teder sedagi, et hommikul, kui pood avatakse, on
võimalik kohe alkoholi osta. «Maainimesed näiteks toovad hommikul lapsed kooli
ja käivad ka poes, aga pereisa ei saaks siis õhtuks paari pudelit õlutki võtta,»
selgitas ta.
Muutusi pole nähe
Mäo Premiumi tankla müüjale–operaatorile Piretile ei meeldi, et
Järvamaal ei tohi alkoholiga kaubelda alates kella 22st, mitmes teises maakonnas
algab keeluaeg tema teada kell 23. «Läbisõitvad kliendid ei tea seda, et siin
lõpeb alkoholimüük juba tund aega varem,» lisas ta.
Piret ei tee saladust, et kui öine müügikeeld algas, oli paar
esimest kuud öösiti töö närviline, sest inimesed mangusid alkoholi. «Nüüd on
kõik mõistnud, et öösel me ei müü ja kogu lugu,» märkis ta.
Kui palju ööga bensiinijaamast alkoholi osteti, sõltus Pireti
selgitust mööda aastaajast ja nädalapäevast, kuid paari tuhande kroonine käive
polnud haruldus.
Esimese poliitikuna aastaid tagasi alkoholimüügi piirangu
olulisusest rääkima hakanud riigikogu liige Andres Taimla selgitas, et võttis
mõtte üle Põhjamaadest.
Taimla soovitas lühendada müügiaega veelgi ja kehtestada see
juba kella 20st. «Tean, et selleks kulub mitu aastat aega, seepärast tuleks
hakata asjaga tegelema kohe,» lausus ta.
Alkoholimüügi piirang pole Taimla meelest ainus vahend, kuidas
liigjoomist piirata, tõsist tööd tuleb teha noortega.
Et Taimla on kohalikust poliitikast taandunud, loodab ta, et
mõni teine poliitik võtab koorma oma õlgadele. «See võiks olla näiteks Kristjan
Kõljalg või Kersti Sarapuu,» lisas ta.
Taimla tunnistas, et tema soov on piirata alkoholimüüki kogu
riigis, ta on mõtet propageerinud ka Reformierakonnas, riigikogus, haridus– ja
kultuuriministeeriumis, kuid pole veel kuigivõrd mõttekaaslasi leidnud.
Ambla vallavolikogu esimees Vello Teor ei salanud, et hääletas
kunagi keeluseaduste vastu, kuigi enamik volinikke neid pooldas.
Ambla vallas puudutas müügipiirang üksnes Käravete ristis
asuvat Olerexi tanklat.
Teor ütles, et kuigi öisest müügikeelust on möödas üle aasta,
pole ta muutusi tähelda. «Mina ei ostnud ka enne öösiti alkoholi ja kuidagi pole
silma hakanud, et selle ajaga oleks midagi muutunud,» lausus ta.
Teor sõnas, et tema ei poolda endiselt alkoholi lühemat
müügiaega, joomist on võimalik vähendada eelkõige koduse kasvatusega. «Kõik
algab ikka kodunt ja kui lapsel lubatakse kodus veini juua, ei aita öine
müügikeeld midagi,» põhjendas ta.
Samuti polnud Teor rahul olukorraga, kus öösiti maakonnas
alkoholi osta küll ei saa, aga televisioon kubiseb samal ajal
alkoholireklaamist.
> Loe edasi
|