Eesti Televisiooni (ETV) uudistetoimetuse juht Andres Kuusk lausus, et huvi töökoha vastu oli elav ja CVsid esitati kümneid. «CVsid lugedes jäi raadiol ja telel mulje, et kogu piirkonna ajakirjanduslik potentsiaal ei olnud esindatud,» lausus ta. «Seetõttu sündiski otsus pigem pikenda aega, et anda inimestele võimalust mõelda oma elu üle.»

Konkursi järgmine tähtaeg on 15. juuli. «Anname võimaluse kõigile headele sealt kandist pärit või seal elavatele ajakirjanikele saata oma CV,» lisas ta.

Esimesel konkursil panid ETV ja Eesti Raadio kolm paremat kandidaati ka proovile. Neil lasti monteerida lugu etteantud teemal. Kuusk märkis, et kolmest ühele tegid nad ettepaneku tulla nii–öelda jätkukonkursile.

Kuusk selgitas, et hea korrespondent peab olema avatud, lahtise maailmanägemisega professionaalne ajakirjanik, kellel on motivatsiooni teha huvitavat, samas ka rasket tööd.

«Et korrespondent peab tegema lugusid nii telele kui ka raadiole, peab ta olema mitmekülgsete oskustega, suutma käsitseda tehnikat, sealhulgas raadiotehnoloogiat, telekaamerat,» lausus ta.

Kuusk märkis, et korrespondendil operaatorit abiks ei ole, ta peab tulema toime omal jõul. Täpselt nii nagu Margus Muld Saaremaal, Ragnar Kond Valgas ja Neeme Raud New Yorgis.

Kuusk sõnas, et korrespondendi ajakirjandusharidus pole eesmärk omaette. «Kuid kindlasti ei palka me inimest, kes on seotud mõne erakonnaga,» lisas ta.

Kuusk lausus, et muidugi on nad ka ise uurinud, kes oleksid sobivad kandidaadid. «Oleme mõtisklenud, kes üldse on ajakirjandust õppinud ja piirkonnast pärit, kuid konkurss on avatud ja kõigil on võimalus oma CV saata,» ütles ta.